Jäätmete liigiti kogumise koolitus õpilastelt õpilastele

Meie kooli Rohetiimi üheks üksuseks on prügitiim, mille tegevusi valmistavad ette üheksa õpilast. Aprillis 2025 korraldas prügitiim jäätmete liigiti sorteerimise koolituse mõlemale klassile. Eelmisel koosolekul meisterdas prügitiim kaunid stiliseeritud sildid märgistamaks meie õuealal paiknevatel prügikonteineritel erinevate jäätmete liike, kuid klassides olevad prügikastid on juba eelnevalt märgistatud. Esimese asjana vaatas tiim õues olevad sildid üle ja veenduti, et need olid ilusti kinnitatud ja paistsid hästi välja.
Enne koolituse algust kogunes tiim koolimajas ning Katarina uuris lastelt, et kuidas nad
sooviksid oma kooli õpilastele koolitust läbi viia. Lapsed tegid kordamööda ettepanekuid,
kuid enne lõplikku otsustamist tehti katse, kas koolitajad ka ise teavad, kuhu ja mis prügi
visata tuleks. Selleks tehti ka eelnevalt erinevate prügiliikide korjandust, et oleks hea päris
asjadega näitlikustada. Ka klassides olevad prügikastid vaadati üle, et hinnata hetke
olukorda. Kuna mõnel juhul pole prügi korretkselt sorteeritud, siis oldi kindel, et koolitus
läheb kindlasti asja ette.

Esimese klassi koolitusel osales 10 last. Tiim keeras prügikastid teistpidi varjamaks jäätmete
liiki ning paluti õpilastel nimetada, millist liiki jäätmeid on võimalik klassis koguda. See läheb
lihtsalt ning kõiki liike nimetatakse peast. Järgmiseks on valinud iga esitleja endale kolm
erinevat prügielementi eelkogutud prügi hulgast, mille kohta uuritakse, kuhu see minema
peaks. Õpilastelt küsiti, et mida peaks tegema näiteks plastpudeli (mitte pandipakend),
saiakeste ümbrispaberi, pitsakarbi, toorpiima pudeli ning kahte eri liiki pakendiga. Ühel
esitlejal oli ka ettevalmistatud trikiga joonistused, millel oli kujutatud jäätist, tühja pastakat,
nüridat pliiatsit ning veel teisi elemente ning õiged vastused sisaldasid jäätise ära söömist,
tühja pastapliiatsi täitmist ning pliiatsi teritust. Tühi kohvitops tekitas väikese väljakutse
arvajate seas ning esitleja palus järgida, mis topsile kirjutatud on ning mõelda, et kui
ühekordne pakend (isegi kui see näeb väga paberine välja) kannatab vedelikke, siis peab
olema selles kiht plastikut ning see läheb kindlasti plastikpakendi prügisse. Ka tuleks jälgida,
et kui pappkarbil on plastikust kleeps ning seda pole võimalik eemaldada, siis sellepärast ei
tasu heita meelt, sest need kleepsud leotatakse ümbertöötluses lahti. Salvrätikutega peab
teadma, et kui on neid tekib palju, siis ei saa neid enam komposti panna, sest neil pole
piisavalt ruumi komposteerumiseks ning suurel nohu hooajal on nende koht segaprügis.
Kuhu läheb kustukumm? Seda tuleb kasutada nii kaua kui võimalik, kuid pärast seda ikkagi
segaprügisse visata. Kui visata ära määrdunud pakendeid, siis nende puhastamisel peab
lähtuma, et need ei pea küll särama, aga nad ei tohi teisi asju ära määrida. Õpilased olid
arutelust kaasatud ning esitlus läks sujuvalt ja kindlasti tunnevad muutust nii õpetajad koolis
kui ka lapsevanemad kodus, kui lapsed teadmisi innukalt praktiseerivad.

Teise klassi koolitusel osales 13 õpilast ning kaks õpetajat ning prügitiim sai palju uusi ja
huvitavaid küsimusi ning vaatenurki. Üheks neist oli arutlus, et mis on segaprügi ja
pakendiprügi erinevus ning vastuseks saadi, et kui see pole ikkagi millegi pakend, siis liigub
see kindlasti segaprügisse. Teise klassi õpilased teadsid ka kenasti kogutavad prügiliigid
meie koolis. Kuid esitluse ajal tekkis mitmeid arutelu kohti. Kuna näiteks olid aegunud
ravimid, siis kinnistati teadmine, et need tuleks kindlasti apteeki või jäätmejaama tagastada.
See on väga oluline, et need ei jõuaks kunagi tavaprügisse ega ka kanalisatsiooni, sest
sellega me teeksime endale ja ka loodusele väga suurt kahju. Patareid ja e-sigaretid
tekitavad tulekahjusid, kui need on visatud tavaprügisse või loodusesse. Patareidele on
eraldi kogumiskastid elektroonikapoodides ja ka suuremates toidupoodides. Avaldati
arvamust, et neid kogumiskaste on erinevates värvides nähtud nii punaseid kui ka rohelisi.
Taaskasutus on õpilaste seas popp ning pakuti välja erinevaid mooduseid, kuidas näiteks tühja munakarpi veel kasutada saab. Kuna see on paberi viimane elu, siis selle sisse saaks
teha ettekülvi taimedele, mida siis hiljem saab ümber istutada ning turule muna müüjatele
taaskasutuseks viia, ka on võimalik sellest tulehakatus teha. Muidu läheb munakarp
komposteerimisse ning vanapaberiks seda kindlasti ei sorteerita. Kohvitops tekitas teise klassi
õpilastes kahtlustusi, et topsi alumise osa võiks ikka vanapaberisse visata, kuid siis kuulutas
üks õpilastest, et ei tohiks sellest paberimoodi välimusest end petta lasta ja tegemist on
kindlasti pakendiga. Ühe koridoris katki läinud kohvikruusi osas meeldis õpilastele kaasa
mõelda ning analüüsida, et mis sorti prügiga on tegemist. Juttu jätkus kauemaks ning tore, et
vanad teadmised sai meelde tuletatud ning uued loodud.

Mõlemas klassis puudutati ka hirmutavat statistikat, et merre jõuab üks veoautotäis prügi
päevas ja seetõttu on oluline see, et me ei laseks prügil autost, käest, kotist, prügikasti
tühjendades lendu minna, nii aitame kaasa elukeskkonna säilimisele. Prügi sorteerimine on
meie õpilastele oluline teema ning seda võetakse tõsiselt. Koolitusega astuti sammukese
lähemale rohelisema kooli ning planeedi suunas! Sorteerimiseni!