Mida pakub Montessori kooli avamine Eesti haridusele?

Montessori kooliklasside avamine on väga paljude perede südamesoov, sest nii tekib  lastel võimalus omandada haridust keskkonnas, kus laps on aktiivne osaline, täiskasvanu aga arengu toetaja. Enamus lapsi, kes kooliklassi tulevad, on saanud eelnevate aastate jooksul tegutseda samadel põhimõtetel juba lasteaiarühmas – seal on toetatud nende arenemist ennastjuhtivaks õppijaks. Montessori klass on turvaline ja last täielikult aktsepteeriv keskkond, kus saab omas rütmis, oma huve ja kutsumusi järgides kasvada, õppida, katsetada, eksida ja uuesti proovida. Siinne keskkond arendab sotsiaalseid oskusi, enesejuhtimisoskust ja teisi tulevikupädevusi, vähendab koolistressi ja emotsionaalseid pingeid, koolikiusamist, koolist väljalangemist.

Selline sügav maailma tundmaõppimine nagu see on võimalik Montessori klassis loodud ettevalmistatud keskkonnas, tekitab lapses aukartuse ja sügava tänutunde maailma ja inimkonna ees ning paneb nägema, milline tema roll selles elus olla võiks.

Lastele on eeskujuks täiskasvanu – Montessori juhendaja, kes on lüliks lapse ja keskkonna vahel, kes on sisemiselt motiveeritud ja vaimustunud oma tööst ja väljendab õppimisrõõmu. Klassis valitseb austus üksteise suhtes – on väga oluline selles keskkonnas kõik lapsed ja täiskasvanud tunnevad ennast hästi, et nende huvide ja soovidega on arvestatud, et nende mõtted on aktsepteeritud. Kõik lapsed, lapsevanemad ja õpetajad panustavad ühiselt väärtuste loomisel ja edasikandmisel. 

Uuringute järgi on Eestis valdavalt “istuv” haridus – nii lasteaias kui koolis istuvad Eesti lapsed väga palju, tüüpiline koolipäev on 65% ajast istuv. Murettekitavad on ka uuringud, mis näitavad, et Eesti lapsed on aina enam ülekaalus – Euroopa laste rasvumise seire tõi välja, et iga neljas 1. klassi laps Eestis on ülekaaluline. Montessori hariduse üks põhialustest on liikumine – siin on igasse tegevusse liikumine sisse ehitatud, sest Maria Montessori oli arst ja pedagoog, kes teadis, et õppimine toimub kõige paremini liikudes, liigutades nii enda keha kui aju – just nii aju aktiveerub ja tekivad vajalikud seosed. Seega liiguvad lapsed Montessori rühmades ja klassides kogu aeg – õpilased võivad õppida kas laua taga või põrandal; istudes, kükitades või seistes; õues või toas; klassiruumis või mõnes muuseumis; neil on vabadus ringi liikuda ja terve koolipäeva jooksul omavahel suhelda. 

Meie koolis on nädal jagatud nii, et lapsed toimetavad neljal päeval koolikeskkonnas ning ühe päeva iseseisvalt mujal – kas selleks on kodune keskkond või hoopis mõni muuseum või raamatukogu, selles osas saavad lapsed valiku teha ise, lähtudes oma hetke huvidest ja vajadustest. Selline õppetöö korraldus pakub suuremat võimalust kooli ja kodu vaheliseks koostööks, nii saab ühiselt jagada vastutust lapse arengu mitmekülgsel toetamisel. Samuti kinnistab see arusaama, et õppimine toimub kogu aeg ja igal pool. Päeva kooliruumist eemal eesmärgistavad lapsed samadel põhimõtetel nagu nad eesmärgistavad iga oma päeva koolis. Selle vanuserühma lapsed on jõudnud arengujärku, kus väga oluline roll on arutlemisel. Lapsed otsivad teadlikult ja / või alateadlikult vastuseid küsimustele “miks” ja “kuidas”. Läbi arutlemise saab kujunev maailmapilt aina selgemaks.